Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

 Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet?

Minu oma mõiste õpikeskkond kohta  on selline – see on koht kus toimub õppimine, mis meid ümbritseb õppimise protsessi jooksul. Samas (M.Laanpere) definitsiooniga ma olen väga nõus: Õpikeskkond – õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.

Õpikeskonnast räägitakse nii füüsilisest, reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast (nt klassiruum), virtuaalsest õpikeskkonnast (nt õppija poolt kasutatavad arvutiprogrammid) kui ka hübriidsest ehk laiendatud õpikeskkonnast (Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E., 2009).

 

Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel?

 Väga tähtis mõtte et  õpikeskkonna  roll on motiveerida õppijat, samuti ka pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi. Õpikeskkond peab võimaldama  luua uusi tähendusi, suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks.(Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E., 2009)

Huvitav oli selline moment   (Goodyear, 2005) :  Pedagoogilise strateegia ja pedagoogilise taktika vahe on väga väike. Taktika on detailsed sammud, mille kaudu strateegia ellu viiakse. Näiteks e-kursuse kvaliteetse loomiseks on vaja koostada juhendid, juhendite koostamine on pedagoogiline taktika.

Virtuaalses õppekeskkonnas võib eristada 3 tasandit (Goodyear, 2005) – sotsiaalne, tehnoloogiline ja hariduslik. Keskkonna kasutajad, keda ühendab enamasti sarnane ühiskondlik positsioon või ühised huvid, moodustavad sotsiaalse tasandi. Tehnoloogilise tasandi all mõistetakse virtuaalset ruumi, milles õppijad tegutsevad. Õpikeskkonda täidavad pedagoogilistest eesmärkidest lähtuvad õppematerjalid, mida rakendatakse erinevatest õppemeetoditest lähtuvalt. Need kujundavad haridusliku tasandi, mis omakorda sõltub nii kasutajaskonnast kui ka valitud tehnoloogilistest lahendustest.

Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana

 Õppijana kasutasin ja kasutan Coursera, E-didaktikumi, Skypi. Mäletan et Ülikoolis olin kasutanud e-õppe Moodle keskkonnas, kus kasutasime seda ülesannetele vastamiseks.

Nüüd ma kasutan  Google drive keskkonda, kus jagatakse õppematerjale. Samuti Tallinna Ülikoolis  tutvusin WordPressi keskkonnaga. Õppetajana kasutan TalentLMS E- õpe  mis võimaldab mind näha kes mida teeb, koosta tagasisidet ja koostada oma ülesannet.

E- õpe õpetab kindlasti õppima. Võib-olla teistmoodi kui ma igapäevaselt harjunud olen, kuid midagi siiski. Üldjuhul on e-õppekeskondade puhul tegemist lihtsate ja efektiivsete  õppemeetoditega ja kasutatakse IKT e. info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia vahendeid.

Viited

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s